Kirjandusagendi nõuanded laste- ja noorteautoritele

Vaatajaskonnaga ühenduse loomiseks lugege

••• Pildi allikas / Getty Images

Paljude pürgivate autorite unistus on lasteraamatu avaldamine. Üks esimesi hoiatusi, mida enamik kirjastusspetsialiste annab, on see, et lasteraamatute turg erineb täiskasvanute raamatute turust.

Curtis Brown Ltd. kirjandusagentuuri asepresident Elizabeth Harding esindab alaealiste, keskastme ja noorte ilukirjanduse autoreid ja illustraatoreid. Tema loend sisaldab New York Times bestsellerite, Newbery, National Book Awardi, Printzi ja Coretta Scott Kingi au ja auhinna võitjad. Aastakümnete pikkusega kirjanduslik agent kogemust, on ta turu mõistmiseks hästi kvalifitseeritud.

Lasteraamatute kirjutamiseks, lasteraamatute lugemiseks

Valerie Peterson: Kui keegi ütleb teile: 'Ma tahan kirjutada lasteraamatut', mida sa ütled?

Elizabeth Harding: Ma küsiksin: 'Kas olete hiljuti lugenud?'

Ma arvan, et inimesed tunnevad end niivõrd seotud lasteraamatutega – eriti pildiraamatutega –, sest kui sa loed noorena raamatuid 'Goodnight Moon' või 'Madeleine' või mõnda paljudest teistest pildiraamatutest, siis ma arvan, et tunnete, et lugesite neid just eile. . Lapsena loetud raamatutega seostub terve seos.

Kuid ma arvan, et autoriks pürgijatele on väga oluline heita pilk täna avaldatule ja end sellega tõeliselt kurssi viia.

Teie sõbralik naabruskonna lasteraamatukoguhoidja

VP: Nii et tehke oma raamatuturu-uuring raamatupoes…

EH: Tegelen kirjastamisega, seega toon raamatuid kogu aeg koju ja New Yorgis viibides on mu lapsed pigem raamatupoe kui raamatukoguga kursis.

Sotsiaalmeedia on aidanud levitada sõna raamatutest. Kirjastusringkonnas on nii palju lasteraamatute pooldajaid ja nad on sotsiaalmeedias väga aktiivsed.

Kuid kellelgi, kes on uus ja alustab lasteraamatu kirjutamist, tasub oma kohalikuga sõbrustada raamatukoguhoidja sest ta on ilmselt kõige teadlikum inimene lasteraamatute kohta. Raamatukoguhoidja ei tea mitte ainult seda, mida müüakse – mis ei ole alati parim –, vaid teavad, mida on parim.

See kehtib eriti pildiraamatute ja keskmise klassi raamatute kohta. Õpetajad ja raamatukoguhoidjad on äge seltskond lasteraamatute eestkõnelejaid ja väravavahtisid.

VP: Kas õpetajad ja raamatukoguhoidjad on ka noorte raamatute ja autorite väravavahid?

EH: Jah, aga YA ja teismeliste raamatute puhul otsivad ja/või ostavad lapsed raamatuid ise, samas kui pildiraamatut ja keskklassi raamatut soovitab sageli õpetaja või raamatukoguhoidja.

Lasteraamatuturg

VP: Olete lasteraamatuid vahendanud peaaegu 20 protsenti Curtis Browni 100 aastast. Kas saate kommenteerida lasteraamatuturu tänast seisu?

EH: Lasteraamatute turg on alati olnud täiskasvanute turust täiesti erinev.

Erinevus tänasest ajast, kui ma ettevõtlusega alustasin, seisneb selles, et lasteraamatud jäid praegusest radarist veidi alla – nüüd on see suur äri. Ma mõtlen, et see on alati olnud äri, kuid nüüd on see sellisena tunnustatud. Lasteraamatute kirjastamine on hinnanguliselt 3 miljardi dollari suurune äri.

VP: Kas saaksite seda täpsustada?

EH: Põhimõtteliselt, pärast edukaid raamatuid ja sarju nagu Harry Potter, Lemony Snicket, 'Twilight' ja 'Näljamängud', tunnistab tööstus nüüd, et lasteraamatud ja Noor täiskasvanu raamatud teenivad raha. Selles suhtes on selle avaldamise vaatenurk praegu sarnane täiskasvanute turu vaatenurgaga – arusaam, et raha teenida on, koondas tööstuse tähelepanu turule ja selle potentsiaalile.

Koolide ja raamatukogude müük

VP: Niisiis, millised tegurid eristavad lasteturgu täiskasvanutest, välja arvatud kavandatud lugejate vanusevahemikud?

EH: Seal, kus raamatute jaemüüjad on olnud täiskasvanute raamatute ja lasteraamatute peamine turg, on koolide ja raamatukogude turg alati olnud müügi jaoks väga oluline – ja seal on viimasel ajal toimunud taastumine.

Ajaloolise vaatenurga andmiseks – 20 aastat tagasi oli koolide ja raamatukogude turg väga tugev ja sel ajal oli muidugi tore, kui teie lasteraamatuid müüdi raamatupoodides, kuid see ei olnud tähelepanu keskmes.

Siis Barnes & Noble ja muud supermarketid ja Amazon tulid pildile ning muutus väga oluliseks, et saaksite oma raamatuid nende kohtade kaudu müüa; sellele müügile pandi palju kaalu.

Fookus nihkus [koolidelt ja raamatukogudelt] raamatute toomisele B&N-i pildiraamatute seinale. Lasteturg hakkas suuresti toetuma jaemüügile, mis tavapäraselt nii ei olnud ja mis oli rohkem kooskõlas täiskasvanute raamatute müügiga.

Sellele müügile on endiselt palju kaalu pandud, kuid oleme tagasi selle juurde, et kooliraamatukogude turg on tõesti kriitiline.

VP: See toetaks teie ettepanekut pürgivatele autoritele kaasata oma kohalikud raamatukoguhoidjad nõu ja panuse saamiseks.

EH: Jah. Pildiraamatute turg hakkab uuesti tõusma ja see langeb kokku kogu standardite ja ühise tuumaga seotud kõmuga, mistõttu on õpetajad, raamatukoguhoidjad ja kooliturg raamatu edu jaoks taas väga olulised.

Koolid ja raamatukogud ei ole kunagi tegelikult kadunud nende tähtsus, kuid ma arvan, et nad on taas tähelepanu keskpunktis.

Sõltumatud raamatumüüjad

VP: Kuidas on nihked raamatute jaemüügis mõjutanud lasteraamatute turgu?

EH: Üks huvitav asi on see, et sõltumatud raamatumüüjad on olnud sunnitud olema konkurentsis püsimiseks palju väledamad ja loovamad ning nii mõnigi neist on saanud pildiraamatute ja keskklassi raamatute müümise väga heaks.

Mõnikord on olukord, kus ma kuulsin, et Barnes & Noble andis edasi autoriraamatu ja see oli laastav – laastav . Mul oleks lohutamatu autor ja mul pole tegelikult midagi, mida saaksin talle öelda. Seda on järjest vähem juhtunud.

Muidugi on suurepärane, kui raamat on Barnes & Noble'is, aga see pole nii vaja et olla seal. Kui nad läbivad – kuigi see pole ideaalne – kooli, raamatukogu ja India vahel, võime nüüd öelda: „See on OK. Raamatu müümiseks on teisigi viise.'

Noorte täiskasvanute (YA) turg

VP: Young Adult on viimastel aastatel muutunud nii populaarseks. Kas on mõni tarkusesõna YA-st pürgivatele kirjanikele?

EH: Esiteks hoiataksin kõiki, kes kirjutavad sellele publikule, et minu arvates suudavad YA lugejad nuusutada asju, mis pole autentsed, kiiremini kui keegi teine. Jällegi, see on põhjus, miks ma arvan, et lugemine on oluline, sest on oluline mõista, et teie lugejad on keerulised, emotsionaalsed, targad, huvitavad lapsed ja parem, kui teie tegelased on samad. YA lugejaga ei saa te midagi.

VP: Kas on YA uurimistöö lugemiseks isiklikke soovitusi?

EH: Ma arvan, et kolm YA nurgakivi on 'Autsaiderid' S. E. Hintonilt, Paul Zindeli 'Sigamees' ja Robert Cormieri 'Šokolaadisõda'. Neid juhtumeid on kõigiga esindanud minu Curtis Browni eelkäija Marilyn Marlow ja need on suurepärased näited selle žanri tipptasemest.

VP: Nende hulgas pole düstoopseid lahinguid ega vampiire. Kas saate rääkida noorte täiskasvanute suundumustest?

EH: YA turg on tsükliline, nagu paljud. Praegu on suundumus kaasaja poole – lõpuks jõuame tagasi düstoopia, vampiiride ja libahuntide juurde. Siis fantaasia, Romantika , ja tagasi tänapäeva juurde. Merineitsidel oli isegi hetkeks oma hetk.

Lugejad ei kao lihtsalt sellepärast, et trend muutub – lugejad on olemas!

Kirjandusagendi hankimine

VP: Tavapärane tarkus oli see, et lasteautorid ei vaja agenti, kuid see näib olevat üsna dramaatiliselt muutunud. Kas saate rääkida tänasest vajadusest omada agenti?

EH: See on huvitav, kuid kui ma peaaegu 20 aastat tagasi alustasin, ei olnud lasteraamatutega nii palju agente ja YA/teismeliste turg oli palju väiksem kui praegu, seega oli lasteraamatute agente vähem ning autori ja toimetaja suhe oli otse sepistatud ja selles oli palju intiimsust.

Ma arvan, et autori ja toimetaja intiimsus on endiselt alles, kuid selle esialgse ühenduse loomine on raskem kui alustamise ajal, sest äri on nüüd palju suurem – autoreid ja toimetajaid on palju rohkem. Seal tuleb agent sisse.

VP: Te esindate ka illustraatoreid. Kuidas see erineb kirjanike esindamisest?

EH: Illustraatorit on veidi raskem esindada ainult seetõttu, et müüte stiili, mitte konkreetset käsikirja.

Illustraatorite agendina [nendele raamatutehingute tegemine] on väga oluline tagada, et inimesed jälgiksid oma portfelle. See on ka väljakasv minu pidevast toimetajatega suhtlemisest. Mõnikord kõlab see nii: 'Mul on suurepärane käsikiri sellisel ja sellisel teemal – kas teate kedagi, kellel on selline välimus või tunne?'

See on paljuski inimeste ees püsimises, illustraatori töö nina all hoidmises.

Agendi nõuanded

VP: Millist nõu annaksite kellelegi, kes otsib a kirjanduslik agent ?

EH: Ole professionaalne. Päringute tase on minu alustamisest saadik muutunud palju kõrgemaks. Ma arvan, et see on tingitud sellest, et inimesed teevad palju rohkem uurimistööd ja teil on palju rohkem võimalusi jõuda teie saidile ja saada protsessi kohta rohkem teavet, enne kui astute sammu maailma…

Kuid on üllatav, kui palju ma suhtlen kellegagi, kes ei tegutse professionaalselt. Isegi kui see on keegi, kes saadab mulle meilipäringu.

Meilipäringud hakkavad kõik sarnanema, aga kui ma saadan meili tagasi ja ütlen, et oleksin huvitatud 50 lehekülje lugemisest, ära tee saada tagasi vastus suurtähtedega 'OMG!' Seda professionaalsust tuleb jätkata, see läbi viia. See on tähtis; Tulles jälle tagasi selle juurde, et lasteraamatute kirjastamine on äri, siis see on oluline.

VP: Kuidas leiate autoreid, keda soovite esindada?

EH: Ma saan palju [käsikirju] üle ahtripeegli – mul on praegu päris suur nimekiri, nii et üldiselt, kui ma küsin materjali, siis kas see, et teema on mulle huvitav või täidab minu nimekirjas augu – see on midagi, mida ma ei ole minu nimekirjas.

Saan palju soovitusi teistelt autoritelt, keda esindan, mis on alati väga meelitav.

Mul on neli last, nii et ma ei korralda praegu palju konverentse, kuid varem tegin palju ja ma leian, et nad annavad väga energiat. Mulle meeldib kellegagi isiklikult kohtuda ja nimele nägu anda. Kas materjal sobib mulle või mitte, mulle meeldib inimestega kohtuda.

Minu arvates on oluline, et pürgivad autorid osaleksid konverentsidel. Ma arvan, et nad on seda väärt. Esinejana tunnen ka mina, et nad on seda väärt. Konverentsidel kuulute inimeste hulka, kes on kohal samal põhjusel – alati toimub huvitav dialoog.

VP: Oletame, et teil on agendilt pakkumine. Kuidas saate aru, kas ta on see?

EH: Agendi omamine on isiklik otsus – ja neid on nii palju, et minu arvates on oluline leida keegi, kes on filosoofias teiega sarnane. Olenemata sellest, kas teie ja teie agent on sarnase iseloomuga, on minu arvates oluline, et lepiksite kokku, kuidas asju tuleks käsitleda. Mõned inimesed võivad eelistada kedagi, kes on asjade käsitlemisel tõeliselt agressiivne; mõned inimesed on tagasihoidlikumad ja eelistaksid kedagi sarnase temperamendiga.

Agendi jaoks on teie töö vastu huvi tundmine põnev, kuid kui see pole teie jaoks õige agent, pole see suurepärane kogemus.

VP: Tänan teid väga teie aja ja mõtete eest, Elizabeth.